TTE Seisukohad Meediakajastus Liitu TTE-ga Palun toeta Kontakt
 
Webbyt


     
 
Kõik uudised
Prindi
 
     
 

Psühhiaater Jüri Ennet: Eesti riiki ja rahvast tabab aeglane suitsiid

25.05.2017

Selles, juba 06.10.2011 avaldatud artiklis, Psühhiaater Jüri Enneti leiab, et ühiskonnas on vähe koosmeelt ja koostöövalmidust, mille tulemusena on meie ümber palju vägivalda ja vähe teineteisemõistmist. Ta pakub seitsmest komponendist koosneva retsepti, mis aitab vältida Eesti riigi ja rahva aeglast suitsiidi.
 

„Eesti riiki ja rahvast tabab aeglane suitsiid,“ ütles Ennet Delfile, kuid tema hinnangul ei ole asi lootusetu. „Kui me räägime tõtt ja teeme koostööd, siis võib tulla isegi parem etendus kui Kreekas ja rahvas aplodeerib.“

Tsiteerides Uku Masingut, ütles Ennet: „Meil on lootust,“ ja lisas, et kuigi kaotused on seekord kopsakad, siis küllap saavad eestlased ka nüüd hakkama, nii nagu see on õnnestunud juba läbi ajaloo.

Mida külvad, seda lõikad

Enneti sõnul peab küll halbadest asjadest rääkima, kuid ainult sellest ei piisa, midagi on vaja ka teha. „Mida külvad, seda lõikad,“ lausus Ennet ning arutles seejärel, mida me siis külvame.

Enneti hinnangul on ühiskond konkurents ja elu võitlus. „Kes võitluses maha jääb, on äpu. Võitlemine igas mõttes on au sees asi, aga igal võitlusel on oma reeglid. Elu näitab, et reeglitest ei peeta kinni.“

Reegleid rikutakse tema sõnul nii majanduses kui riigijuhtimises, aga ka igapäevaselt. „Igal inimesel on teatud piirid, kas isa-ema poolt kodus paika pandud või seadustega ette kirjutatud. Nii nagu lapsed üritavad piire kompida, nii proovivad ka täiskasvanud piire ületada.“

Viimast õhutab Enneti sõnul ka meedia, kus negatiivne kangelane on esiplaanil ja müüb ning kus ärategemine, ärapanemine ja mittereeglipärane tegutsemine on teatud piirini avalikult aktsepteeritud.

Psühhiaater rääkis, et meie ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei saa ennast realiseerida oma tööde ja tegemiste kaudu, vaid kalduvad reegleid ja piire ületama. Küllalt suur seltskond tarvitab ka narkootikume ja üleliia alkoholi ning satub ainuüksi selle tõttu mitteaktsepteeritud rajale.

Enneti sõnul on ühiskonnas tegelikult olemas mõlemad seemned — nii hea kui halva alge, aga sõltub sellest, millisele pinnasele see seeme langeb ja kas ta hakkab kasvama või ei. Halva seemne viljad on näiteks koolivägivald, koduvägivald ja ärapanemine erakondade tasemel.

„Poliitiline võitlus peab olema aktiivne ja terav, aga resultaadiks peab olema koostöö Eesti rahva heaks.“ Enneti sõnul on ühiskonnas vähe koosmeelt ja koostöövalmidust.

Psühhiaater leiab, et inimene on üks loomariigi osa ja temas leiduv agressiivsuse ja enesekaitse instinkt hakkab toimima. Eeskuju selleks saadakse ka filmidest. „Inimene samastub ühe või teise kangelasega ja paisutab oma olematuid muskleid.“ Ja kui sellel inimesel on enesekontroll maha surutud, siis ongi kuritegevuseni lühike samm.

„Inimene elab ühiskonnas ja tema käitumise põhjused on suuresti ühiskonnas olemas. Kui ikka töötute arv on suur ja töökohta ei ole ja supiköök ei jõua kõigi kõhtu täis sööta, siis minnaksegi pahale teele.“

Psühhiaater Jüri Enneti seitse soovitust ühikonna raviks

1. Tugev pere
Peremudel on ühiskonna rakukene. Et see rakukene toimiks hästi ja sobiks hästi ühiskonda, peaks seal olema üks korralik mees, kes jõuaks naist ja lapsi sülle võtta ja naine, kes ei oleks nagu luukere. Kui me propageerime samasooliste kooselu, siis me peame ütlema, et see pole peremudel, vaid valimisteks häältekogumise meede. Need rakud ei tugevda ega paranda ühiskonda. Kui pere on ebakindel, võib kergesti langeda halvale teele.

2. Rahvuslik usk
Meil puudub rahvuslik usk. Meil on alahinnatud esivanemate talletatud tarkused. Muutuvas maailmas hoiaks see meid rajalt langemast. Ülemaailmne religioon enam ei toida, sest see laguneb ja mõraneb.

3. Üksmeel
See peaks olema nii alt üles kui ka ülevalt alla. Poliitikud ei tohi öelda teisele, et „sinuga ma koostööd ei tee“. Poliitik ongi see, kes oskab teha koostööd, oskab panna vankri ette ka need hobused, kes sinna muidu ei sobiks.

4. Tarkus on tarviline vara
Nagu idamaades ja Indias öeldakse, et teadmine ja tarkus on vajalikud. Kui me võtame vastu otsuseid, siis tuleb rääkida rahvaga rahva keeles, mismoodi see otsus rahva leivakotti mõjutab. Näiteks pensionisambad kukuvad ümber ilma suurema tuuleta.Valel ja mitterääkimisel on lühikesed jalad. Iga kord ei saa küll kogu tõde välja öelda, aga see, mis on välja öeldud, peab olema õige.

5. Piiri peab tunnetama 
Meil on ka neid, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga see valdkond lonkab nelja jalga. Paljud targad pedagoogid ja poliitikud on juba öelnud, et vaja on jõuda tegudeni. Semiootikud on öelnud, et väga magus ala on piiriala. Meil on olemas mitu piiri, üks on idapiir. Piiri peame täpselt tunnetama. Seda idapoolset marginaali me kahjuks ei kasuta. Enne sobis Eesti kurk Vene turule, aga nüüd enam ei sobi. Kui me paneks käiku turumajanduse üle idapiiri, saaks koda ka lõimumise — praktiline elu paneb asjad paika nii kooli kui majanduse vallas.

6. Haiguste ennetamine
Eesti medistiin ei ole praegusel kujul jätkusuutlik. Kogu vägi läheb tagajärgede likvideerimiseks, narkomaanidele me jagame süstlaid, et ära hoida nakkusi, aga me ei tegele nende ravimisega. Kus on haiguse ja tervise piir, on omaette filosoofia.

7. Kehaline aktiivsus
Nii poisid kui tüdrukud on meil kehaliselt nõrgad, aga keha on vaimu tempel. Kui inimesed on nõrga tervisega, siis jääb ka ühiskond nõrgaks. Selles valdkonnas on palju kasutamata reserve.

 

Allikas: http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=59200544

 
  info@tteesti.ee Free website - Webbyt
UA-99568108-1